Millistel tingimustel on ehitajal õigus tasule, kui tööd jäävad pooleli?
Koch & Partnerid
Hiljuti jõustus meie kliendi kasuks tehtud Pärnu Maakohtu otsus, millega kohus jättis ehitaja tasunõude rahuldamata. Tegemist oli küll väiksemahulise ehitustööga, kuid kohtulahend annab mõlemale lepingupoolele selged suunised, millal saab ehitaja, olukorras, kus ehitustööd jäävad kokkulepitud mahus lõpetamata, pooleli olevate tööde ja materjalide eest tasu nõuda.
Kaasuse kirjeldus: töö pooleli jätmine ja tasunõue
Antud kaasuses lahkus ehitaja poole töö pealt objektilt, teatas tellijale, et ta enam tagasi ei tule ning soovitas tellijal leida teine ehitaja, kes tööd lõpetaks. Seda tellija tegigi ning tööd said teise ehitusettevõtte kaudu küll kallimalt, kuid siiski lõpetatud. Peale seda, kui objekt oli valmis, leidis objektilt lahkunud ehitaja, et tal on objektil teostanud tööde eest osaliselt veel raha saamata jäänud ning asus osaliselt teostatud tööde ja kasutatud materjalide eest täiendavat tasu nõudma. Kuna tellijale oli ehitaja vahetumise tõttu objekt kallimaks läinud ja tööd, mille eest tasu nõuti, olid jäänud pooleli, keeldus tellija täiendava tasu maksmisest.
Peamised vaidlusküsimused
Kohtumenetluses jäid peamisteks vaidlusküsimusteks:
- kas töövõtja on tellijale tööd üle andnud,
- kas teostatud tööd vastasid lepingutingimustele.
Teadupärast peavad mõlemad asjaolud olema tasu nõude rahuldamise eeldusena täidetud. Pooled olid sõlminud suulise töövõtulepingu ning tööde pooleli jätmisel ei olnud ehitaja tellijale tööde vastuvõtmist pakkunud, vastavat üleandmis-vastuvõtmisakti koostanud jms. Kohus leidiski senisele kohtupraktikale viidates, et juhul, kui töid, mille eest tasu nõutakse, ei ole tellijale üle antud või neid ei saa pidada üle antuks, lasub tööde lepingutingimustele vastavalt valmisoleku tõendamiskoormis töövõtjal ehk antud juhul ehitajal. Ehitaja aga esitas kohtule tööde valmimise tõendamiseks vaid tellijale tööde eest esitatud arved ning mõned teadmata ajal ehitusobjektil tehtud fotod, mille põhjal leidis kohus, et tööde lepingutingimustele vastavat valmimist ei ole ehitaja piisavalt tõendanud.
Kuidas sellistes olukordades talitleda?
Kahtlemata tuleb elus ette erinevaid olukordi ning ka selliseid, mille puhul tulebki ehitustööd pooleli jätta. Eelneva kaasuse ja ka varasema kohtupraktika põhjal peaksid aga töövõtulepingu pooled sellisel juhul leidma kokkuleppe teostatud tööde mahu osas ning selle ka kirjalikult akti või mõne muu dokumendiga fikseerima, et sarnaseid vaidlusi vältida. Veel parem oleks sellised olukorrad juba töövõtulepingu sõlmimisel ette näha ning need pooltele sobival viisil lepingus reguleerida. Kui aga tööd on vaja pooleli jätta, olgu siis selleks mis iganes eluline põhjus ja lepingupooled on valmis tööde mahtude ja kvaliteedi osas eri meelt, tuleks ehitajal oma nõude maksmapanekuks ikkagi valmis töid tellijale vastuvõtmiseks pakkuda ja koguda kõikvõimalikke muid tõendeid (fotod, asjatundjate arvamused/kinnitused, ehitusmaterjalide arved, saatelehed, teostusjoonised, kaetud tööde aktid jms) tööde nõuetekohase teostamise kohta – hiljem, kui objekt on valmis ehitatud, on väga keeruline tuvastada, kes ja millises mahus töid teostas.
Tõendamiskoormus vaidluse korral
Vastu võtmata tööde tõendamiskoormus lasub vaidluse korral ehitajal ning kui ehitajal puuduvad veenvad tõendid tööde valmimise kohta, ei saa kohus nõude aluseks olevate asjaolude tõendamatuse tõttu hagi rahuldada.
Võtke meiega ühendust: