võimalused Kasumi jaotamise põhimõtete sätestamiseks põhikirjas

Esimese variandina on osanikel võimalik põhikirjas sätestada dividendi maksmiseks seadusest erinev konkreetne reegel. See peab olema piisavalt selgelt määratletud, mis tähendab Riigikohtu selgituste kohaselt, et osanikule peab olema sellise reegliga põhikirja vastuvõtmise üle hääletamisel arusaadav, kuidas mõjutab taolise põhikirja vastuvõtmine tema õigusi kasumi jaotamisel.

Teiseks on võimalik põhikirjas sätestada, et osanikel on õigus iga kord kasumi jaotamisel otsustada dividendi maksmine erinevalt seaduses sätestatust. Ehk põhikirjast endast konkreetset reeglit kasumi jaotamiseks ei tulene, kasumi jaotus selgub vastava osanike otsuse vastuvõtmisel.

Kas osanikke saab dividendist ilma jätta?

Kas selliseid reegleid on aga võimalik enamuse poolthäältega läbi suruda ning mõni osanik vastu tema tahtmist dividendist osaliselt või sootuks ilma jätta? Riigikohus rõhutas, et kuigi osanikud saavad põhikirjaga ette näha seadusest erinevad kasumi jaotamise reeglid, siis tuleb seejuures arvestada osanike võrdse kohtlemise põhimõtet, kohustust käituda heas usus ning arvestada üksteise õigustatud huvidega. Seega, kui soovitakse piirata osaniku õigusi kasumile, peavad sellega nõustuma kõik need osanikud, kelle õigusi soovitakse piirata.

Osanike võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine ja õigustatud huvidega arvestamine

Juhul, kui osanikud soovivad seadusest erineva piisavalt määratletud reegli dividendi maksmiseks sätestada põhikirjas, siis on sellise otsuse vastuvõtmiseks, millega põhikirja muudetakse, vaja ka nende osanike nõusolekut, kelle õigusi piiratakse. Juhul, kui osanikud põhikirja vastuvõtmisega nõustuvad, võib see tähendada nende nõusolekut enda õiguste piiramiseks. Kui vastav põhikirja muudatus on juba kord vastu võetud, siis kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmiseks ei ole piiratud õigustega osaniku nõusolekut enam vaja. Eelnev kehtib Riigikohtu selgituste kohaselt ka siis, kui taoline põhikiri on jõustunud juba enne isiku saamist osanikuks.

Kui põhikirjaga soovitakse anda osanikele õigus igakordselt kasumi jaotuse üle otsustada erinevalt seaduses sätestatust, siis sellise põhikirja vastuvõtmise poolt hääletamine või põhikirja muutmise otsuse vaidlustamata jätmine ei tähenda veel seda, et osanik oleks loobunud õigusest saada dividendi vastavalt enda osa nimiväärtusele. Sellisel juhul on iga kord kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmisel, kui kasumit soovitakse jagada seaduses sätestatust erinevalt, lisaks üldise häälteenamuse nõude täitmisele vaja ka kõigi nende osanike poolthäält, kelle õigusi dividendile piiratakse. Juhul, kui osanik enda õiguste piiramisega ei nõustu ja otsuse poolt ei hääleta, võib otsus võib olla kehtetuks tunnistatav näiteks osanike võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu.

Seega on osaühingus võimalused kasumi jaotamiseks küll paindlikud, kuid põhikirjaga seadusest erinevate mängureeglite kokkuleppimisel tuleb arvestada kõigi osanike huvidega.