Kui riik on tekitanud kellelegi kahju õigustloova akti andmise või selle andmata jätmisega, võib kahju kannatanu riigi vastu kohtusse pöörduda. Ent millal tuleks sellise kahju põhjuseks lugeda kehtivat (ja seejuures puudustega) akti ennast ja millal hoopis selle parandamata jätmist? Varasemas praktikas oli Riigikohus leidnud, et teatud olukordi võib üheaegselt käsitada nii põhiseaduse vastaselt piirava regulatsiooni … Continued
Möödunud aasta detsembris sai avalikuks meeleavalduse keelamine põhjendusega, et sinna võivad ilmuda keelatud sõnumeid kandvate plakatitega varustatud isikud. Kuna sarnase „ennustuse“ baasilt võib keelata iga meeleavalduse, oleks selle normiks saamine võinud tähendada Eestis koosolekuvabaduse kadu. Koosoleku korraldaja sellega ei leppinud ning koostöös meie advokaadibürooga viidi asi kohtusse. Möödunud kuul lõppenud kohtuasjas tegid kohtud kaks olulist … Continued
Ringlussevõtuks sobilikest jäätmetest uute toodete valmistamine võiks olla prioriteediks, ent sageli puuduvad enamasti kriteeriumid otsustamaks, millal ja kuidas saab jäätmetest toode. Sellisel juhul tuleb küsimus otsustada üksikjuhtumipõhiselt ning Eesti senisest praktikast ei ole teada edukat juhtumit, kus jäätmete saamine tooteks oleks selliselt otsustatud. Ka eelkõige tee-ehitustöödel kasutatavate rehviplokkide osas keeldus Keskkonnaamet neid tooteks tunnistamast, leides, … Continued