Möödunud aasta detsembris sai avalikuks meeleavalduse keelamine põhjendusega, et sinna võivad ilmuda keelatud sõnumeid kandvate plakatitega varustatud isikud. Kuna sarnase „ennustuse“ baasilt võib keelata iga meeleavalduse, oleks selle normiks saamine võinud tähendada Eestis koosolekuvabaduse kadu.

Koosoleku korraldaja sellega ei leppinud ning koostöös meie advokaadibürooga viidi asi kohtusse. Möödunud kuul lõppenud kohtuasjas tegid kohtud kaks olulist lahendit. Kõigepealt nõustus Tartu Ringkonnakohus sellega, et arvestades alternatiivsete õiguskaitsevahendite puudumist, tuleks sellises asjas tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumisel kaebeõigust tõlgendada selliselt, et ei tekiks kaebeõiguse lünka, s.t. et meeleavalduse keelu vaidlustamine ei muutuks võimatuks. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu algse määruse asja läbi vaatamata jätmise kohta kaebeõiguse puudumise tõttu ning kohustas halduskohut asja sisuliselt läbi vaatama. Asja sisulisel läbivaatamisel nõustus halduskohus sellega, et keelu kohaldamine ei olnud õiguspärane, ning PPA otsust edasi ei kaevanud. Meile teadaolevalt on tegemist esimese sedalaadi kohtulahendiga kogu korrakaitseseaduse enam kui 10 aastase kehtivusaja jooksul.

Vaata täpsemalt:

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=359355972

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=375472966

Keelatud koosoleku korraldajat esindas vandeadvokaat Kalev Aavik.