Kui riik on tekitanud kellelegi kahju õigustloova akti andmise või selle andmata jätmisega, võib kahju kannatanu riigi vastu kohtusse pöörduda. Ent millal tuleks sellise kahju põhjuseks lugeda kehtivat (ja seejuures puudustega) akti ennast ja millal hoopis selle parandamata jätmist?

Varasemas praktikas oli Riigikohus leidnud, et teatud olukordi võib üheaegselt käsitada nii põhiseaduse vastaselt piirava regulatsiooni kehtestamisena kui ka põhiseadusega nõutava regulatsiooni kehtestamata jätmisena. Nüüd aga jõudis Riigikohtu ette vaidlus, kus kahju põhjuse määratlemisest kas ühe või teisena võis sõltuda kaebuse tähtaegsus. 26.09.2024 kohtuasjas nr 3-22-717 tehtud määruses leidis Riigikohus, et kuna seadusandjalt ei saa eeldada seaduse kõigi tagajärgede ettenägemist lõpmatult pika aja jooksul tulevikus, siis enam kui 10 aastat kehtinud seaduse puhul ei pruugi olla tõhus nõuda kahju hüvitamist seaduse kehtestamise alusel ning pigem kerkib üles küsimus, kas kahju võib olla tekitatud õigusvastase tegevusetusega. Kuna kaebaja oli alternatiivselt tuginenud mõlemale, on kaebus tähtaegne ja asja sisuline arutelu jätkub.

Vaata täpsemalt:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-22-717/17

Kaebajat esindab vandeadvokaat Kalev Aavik.